Poja ja ema surmale kaotanud Lauri Saatpalu: „Vahel viskab ikka pisara silma.“

„Seda ei sooviks kellelegi, ainult vaenlasele,“ tunnistab muusik Lauri Saatpalu (59), kes viimase aasta jooksul on surmale kaotanud nii poja kui ka ema. Nüüd, oma 60. sünnipäeva eel, tõdeb ta, et aeg on keeruline: „Vahel viskab pisara silma täiesti ootamatus kohas. Hakkab endast hale, miks see nüüd minuga juhtus. Kurbust ja lootusetust tuleb ikka hetketi peale, sest sa ei saa mitte midagi muuta.“

Esmalt läks poeg Ekke Märten. Mullu juunis. Noor näitleja, kes sai endale nime August Gailiti „Ekke Moori“ järgi. Toda rolli mängis Lauri VAT Teatri laval aastal 1988. Ekke sündis üheksa aastat hiljem. „Päris kindlasti tuli see nimi „Ekke Moorist“,“ sõnab Lauri. „Märten sai pandud sellepärast, et peaks põrisema – r-täht.“ Ekke Märten, kellest sai pärast lavakooli lõppu Tartu Uue Teatri näitleja, jõudis laval särada neli hooaega. Ekke Märten jääb igaveseks 26aastaseks.

„Ekke kõnnak oli üle päka hiiliv, mõnikord ei pruukinud teda ruumis tähelegi panna, ometi nakatas ta oma geniaalse huumori ja sundimatu olekuga teisi rahu ja rõõmuga,“ mõtisklesid tema kursusekaaslased oma järelehüüdes Sirbi veergudel. „Ekkel olid erakordselt ilusad jäsemed. Eriti eredalt jäävad meelde tema peenikesed toonuses käed hõljumas mõnel festivalil teknomuusika saatel. Ja muidugi alati ootamatud spagaadid, milleks ta igas olukorras võimeline oli.“