Urmas Paet | Eesti mängiks referendumiga end kogu maailma silmis sügavale nurka

Põgeniketeema kohta on endiselt palju ebakindlust, hirme ja müütegi. Selle kõigega tuleb adekvaatselt ja rahulikult tegelda. Samas ei saa unustada, et sõjapõgenikele varjupaiga andmine on humaanne ja inimlik põhimõte, mis on õiguslikult sätestatud ka ÜRO selleteemalistes otsustes. Põhimõte on, et iga riik peab andma varjupaika neile, kelle elu on kodumaal ohus. Ja seda kuni ohu möödumiseni.

Nii on see põhimõte aastakümneid ka toiminud. Selle aja jooksul on saanud teistes riikides varjupaika ka eestlased, kes põgenesid Nõukogude repressioonide eest. Ilmselt olnuks mõeldamatu, et Kanada, Rootsi või Austraalia oleks korraldanud referendumi, kas vägivalla eest põgenevaid eestlasi aidata või mitte. Seda poleks inimõigusi austav maailm aktsepteerinud. Sama puudutab ka näiteks ungarlasi, kes 1956. aasta ülestõusu järgsete repressioonide hirmus oma kodumaalt lahkusid.