Juhtkiri | Nendel valimistel asjast ei räägitudki

Ühelt poolt on meil ID-kaardi turvariskidest ja e-valimise keelustamise katsetest hoolimata terendamas e-hääletusrekord, mis justkui kinnitab inimeste huvi poliitika vastu. Me ei tea veel, milliseks kujuneb lõplik osalusprotsent ja mis peamine – kas esimese valimisõigusega 16-17aastased noored ikka kasutavad neile antud võimalust.

Seekord on valija elu tehtud väga keeruliseks, sest traditsiooniline parem- ja vasakerakondadeks jagunemine enam ei toimi. Raske on otsustada, kelle kasuks oma hääl anda, kui sama hästi kõik jõud, kel reaalne lootus Tallinna volikokku jõuda, lubavad enam-vähem samu asju. Eesti poliitika on üht nägu, ühtegi uut poliitilist jõudu pole tekkinud ega ole ka niipea ette näha. Erakonnad ei suuda meid kõnetada, kui pakuvad kommunaalpoliitika asemel kommunaalpornot.