"Nublu fenomen on eneseiroonia – ajal, kui kõigil on tõsisest maailmast villand."

Möödunud aasta keskpaik. Väikelinnas ärkab ülikooliealine noormees. Tal on ärgates pea paks, suu kuiv ja keha nõrk. Eile pani pidu, nüüd ravib tagajärgi. Lootuses mõtteid iiveldusest ja peavalust eemale viia, pikutab noormees selili voodis ja ümiseb väikese viisijupi kõrvaklappide mikrofoni.

Soojas voodis salvestatud ümin on mõeldud kuulamiseks vaid kitsale ringile – neljale heale sõbrale. Ent kahe päeva pärast on selle kuulamisi juba tuhandetes. Täna – vaid aastakese hiljem – võib nublu loomingu kuulamiste arvu lugeda miljonites.