Voldemar Kuslap: „Imestan siiani, et mind Estonia teatrist märgati.“

Pikk sirge mees, frakk seljas. See on Voldemar Kuslap, estraadi- ja operetitäht. Bariton. Väikelinna kultuurimajast tulnud mees, kes jõudis Eesti esindusteatri lavale. Estoniasse. „Olen laulnud oma võimete kohaselt,“ jääb Voldemar tagasihoidlikuks. „Ma olen püüdnud mitte vastu võtta üle jõu käivaid rolle. Olen, eriti viimastel aastakümnetel, olnud oma häälega talupoeglikult kokkuhoidlik. Aga selle tõttu olen ma veel praegu, 85aastaselt, suuteline häälitsema.“

„Et ma olen sündinud maal, tulid teater ja tõsine muusika minu ellu märksa hiljem,“ meenutab Voldemar. „Meie külla toodi elekter alles 1948. aastal, nii et meil polnud ka raadiot. Hiljem, noorukieas sai sõpradega vändatud jalgratastel küll Rõngu, küll Elvasse, kus oli filharmoonia estraadikontsert. Või siis sai vaadatud operette „Kusagil lõunas“ ja „Mariza“. Tõsisem suhe teatriga tekkis siis, kui Tõrva kultuurimajas töötasin – sageli esinesid seal nii Ugala teater kui ka Endla teater, vahetevahel ka filharmoonia estraadiorkester ning RAM. Need kontserdid olid sellel ajal suursündmus.“