PRÜGIKOTIST BUTIIKI: Auli päästab kantud rõivaid, mis muidu läheksid tuleroaks

Eestisse jõuab veoautokastide kaupa riideannetusi, millest osa läheb põletamisele. „Nii suurt hulka ei viitsi keegi sortida. See on käsitsitöö,” ütleb Auli, kes hüljatud riietele uue elu annab. Pintsak, mis oleks muidu läinud tuleroaks, jõuab nüüd hoopis müügile Soome, butiiki Vantaa lennujaamas.

Auli Uiboupin toimetab Riisiperes kunagise puumajatehase angaaris. Siin on tal piisavalt ruumi, kus kasutatud riideid hoida, sortida ja ümber töödelda. Kohe sissepääsu juures kõrgub kuhi kilekotte, mille sisuks on kasutatud riided, jalanõud ja tekstiilid. Need tuuakse Eestisse Põhjamaadest.

„Nende Eestisse toomise esialgne eesmärk on see, et need asjad jõuaksid lastekodulaste või teiste abivajajateni. Nii suurt hulka aga ei viitsi keegi sortida. See on käsitsitöö,“ räägib Auli, miks suur osa kasutatud tekstiilidest läheb põletamisse. „Kui ma sellest kuulsin, siis olin šokis. See on nii vale, sest riiete tootmiseks kulub tohutu ressurss,“ leiab ta. Vintage-armastajana hakkas tal riietest kahju. Nii käis ta ise riideid sortimas, et neid hävitamisest päästa. Sellest saigi kaks aastat tagasi alguse tema enda ettevõtmine Vägi. Nime sai see Auli tütre järgi. „Tol hetkel polnud mul õrna aimugi, mis ma nende riiete ja kangastega tegema hakkan,“ meenutab ta.