Ooperiprimadonna Helen Lokuta: paheliste rollide kehastamine on minu jaoks eriline väljakutse

Vaimse tervise kuu raames alguse saanud kontsert-mõtiskluste sarjas „7 surmapattu psühholoogias ja kunstiklassikas“ on kandev roll Estonia ooperisolistil Helen Lokutal. Uurisime sügavalt usklikult lauljannalt, kas ta ise on pattu langenud ning kas paheliste lavarollide mängimine on olnud tema jaoks keeruline.

Helen, esitad nendes kontsert-mõtterännakutes paheliste tegelaste aariaid. Kas mõni lavakuju on olnud tõesti eemaletõukav?

Mitte otseselt eemaletõukav, aga nii pahelise käitumisega küll, et see nõuab mõtestamist. Analüüsin nende tegude motiive ja olukordi, kus nad on kiusatusele alla jäänud ja mõtisklen, mis on viinud teatud käitumismustriteni ning fataalsete otsusteni. Ühest küljest olen püüdnud neid mõista, sest ükski inimene ei ole üdini halb. Aga teisalt on nende kehastamine ikkagi väljakutse, mis nõuab eneseületamist. Nende rollide loomisprotsess on raske, kui neis on nii palju viha ja kurjust. Palju meeldivam on kehastada näiteks Carmenit kui Ljubašat. Mõlemad on armunud ja armastavad, aga Ljubaša ei suuda oma armukadedusega toime tulla ja see viib omakorda vihkamiseni ja kättemaksuni. Ta ei suuda ennast valitseda ning tema otsused on selle tõttu hukutavad.