NÜÜD TUNNEN SÜGAVAT HÄBI | Georg Malvius: keegi meist ei üritanud teda aidata. Miks hakkavad kiusajatele nii vähesed vastu?

Kui olin algkoolilaps, oli meie klass äärmiselt kokkuhoidev. Toetasime kõik teineteist, lõime sõpruse ja kollektiivse rõõmu õhkkonda. Ent kui läksime edasi gümnaasiumisse, muutus ka dünaamika. Selles klassis oli väike rühm tegelasi, kes pidevalt pahandust korraldasid, tekitades ebamugavat tunnet.

Mina leidsin end näiteklassi juhina unikaalsel positsioonil, mängides korraga nii klouni kui tseremooniameistri rolle. Ühel päeval tunnistas üks klassikaaslane, Martin, kapist väljas geipoiss õpetajale vapralt, et kolm isikut kiusavad teda. Kui õpetaja kiusajad ette võttis, eitasid nad oma tegusid. Järgmisel päeval naasis Martin kooli klobituna, väites, et oli duši all kukkunud.

Sellest hetkest muutus klassis kõik.