MAKSURALLI JÄTKUB! Riik otsib uusi konkse, kuidas rahvalt raha õngitseda

Toompea lossis rahvasaadikud alles vaidlevad tuleva aasta eelarve üle, kuid valitsejad on muremõtetega juba kaugemalgi. Riigi tulud kasvavad küll rohkem kui miljardi, aga pikas plaanis sellest ei piisa. 2025. aastaks on vaja kuskilt leida veel vähemalt 400 miljonit eurot. Hädas aitavad ikka maksud.

Kolmapäeval läbis värske riigieelarve eelnõu riigikogus esimese kadalipu ehk ühe kolmest hääletusest. Rahandusminister Mart Võrklaev loetles riigikogu kõnepuldis võiduka väejuhina, mida kõike saab tema taktikepi all valminud järgmise aasta riigieelarvega korda saata. Riigikogu opositsioon andis mõistagi endast kõik, et Võrklaeva pintsakurevääri määrida, ning heitis valgust sellelegi, millest kõnes ringiga mööda hiiliti. Kriitika läks natukene hinge, aga ministril oli vastus alati varrukast võtta: „Jah, majanduses on olukord keeruline.“

Tulevase riigieelarve seletuskirja saabki lugeda mitmeti. Kes otsib sooja naeratust ja roosilisi sõnumeid, siis võib rõõmustada, kuidas tulud küündivad 16,8 miljardi euroni – kasv aastaga 1,2 miljardit! Riigi rahakotti suudetakse tuleval aastal tänu maksu- ja kokkuhoiuotsustele kosutada ligi 500 miljoni euroga – samm tasakaalu suunas! Võrklaevale meeldib peatuda veel majanduse turgutamise juures: järgmisel aastal läheb investeeringuteks, sh tee- ja ehitussektorisse, tervelt 1,9 miljardit eurot (millest 1,1 miljardit tuleb välistoetusena).