JAHT PAKENDILE: valesti sorditud prügi läheb tulevikus kalliks maksma

Toomas vaatab natuke nõutult, kuidas tema äsja tühjendatud roheline prügikast aia poole tagasi lükatakse. „Teil oli siin olmeprügis muud ka,“ noomivad mehed prügiauto juurest. Kompostihunnik on Toomasel aias, klaasi ja vanapaberi viib ta jäätmejaama. Aga pakendi jaoks ei ole koduses prügimajanduses kohta.

Kui prügikastil on kirjas „olmeprügi“, siis sinna pakend sattuda ei tohi. „Mina ei hakka pakendit sooja veega pesema,“ leiab Toomas, kelle prügile tehti kvaliteedikontroll. Seda polegi vaja, selgitavad prügivedajad. Pole vaja isegi pakendikonteineri juurde ise minna.

„Saate tellida kollase koti, need veetakse tasuta ära. Praegu viskate raha tuulde,“ õpetab Tallinna strateegiakeskuse ringmajanduse osakonna järelevalve spetsialist Pjotr Gavrilov. Pakendijäätmete liigiti kogumine on olnud kohustuslik juba väga pikka aega, aga järelevalve puudulikkuse tõttu seni pigem n-ö vabatahtlikult.