TÕNIS ERILAID 1905: revolutsioon algas Lausmanni heinamaal

Nõgine töölisteparv kõndis ümber linna ja laulis „Priius, kallis anne“ ning „Mu isamaa armas“. Oli 1905. aasta oktoober. „Mind veetles, kiskus see massi algjõud, nagu möllav tuli, vahutav vesi, keerlev kosk, suurlinna liikumine, raudtee kiirsõit ehk mäest alla lendamine,“ meenutab toona vaid 21aastane vasakpoolsetest mõtetest tulvil Marta Lepp. „Lausmanni heinamaalt minnes lauldi linnas juba „Kauem raudu me kanda ei taha“ ning karjuti loosungeid isevalitsuse vastu,“ teab ta lisada.

16. oktoobri hommikul kogunesid töölised Koplist ja ka mujalt, näiteks Dvigatelist, oma tavalisse koosolekukohta Lausmannni heinamaale. See oli samanimelise masinatehase juures Volta tänava ja Tööstuse tänava kesklinnapoolses nurgas ja laius Valgevase tänavani välja. Vabrikuhoonete ja selle tohutu katlamaja kohal on praegu Salme kultuurikeskus.

Sealkandis olid muide aastasadu varem olnud linna hukkamisplatsid – üks asus praeguse Paldiski maantee ja Lille tänava ristumiskoha lähedal, teine kõrgendikul Lilleküla raudteejaama juures. Kristiine heinamaa oli koos Lausmanni heinamaaga aga eelmise sajandi alul tööliste ja sotsialistide kogunemiskohtadeks, kus sotsialistid neid harimas ja revolutsiooniks ette valmistamas käisid.