„NII KOLE MAJA!“ Arhitektuurimuuseumi näitusel tutvustatakse Eesti postmodernistlikke maju

„Kõige huvitavamad muutused toimusid keldrikorrusel, kuhu projekteeriti ka kummaliste funktsioonidega ruume eesmärgiga kasvatada maja mahtu. Näiteks oli eraldi ruum kartulile ja hoidistele. Või õuntele ja kartulitele,“ räägib Eesti kunstiakadeemia nooremteadur Triin Reidla. Tema magistritööle „Nii kole maja! Postmodernistlikud elamud ja nende väärtustamise problemaatika“ tugineb Eesti arhitektuurimuuseumi näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“.

Hüüatus „Nii kole maja!“ seostub vähemalt tallinlastele suuresti lollidemaa ehk ametlikult Ilmandu küla kuvandiga, kus 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate algul vabaduse ja mõõdutundetuse tuules kerkisid Ilmandu põldudele enneolematult suured ning edevad eramud, mida omakorda rõhutasid tornid ja tornikesed, mitmetahulised katused, erineva kujuga eenduvad aknad ning peasissekäiku rõhutavad sambad ja sambakesed. Nendesse majadesse kolisid sisse vaprad ja ilusad.