TUNNE OMA TERVIST! Dr Sergey Saadi: pole vaja oodata, kuni väikesed haigused kasvavad suurteks

Ennetavale meditsiinile saab läheneda erinevate nurkade alt. Tervishoiusüsteemis on omaks võetud lähenemine tervisekontrolli ja sõeluuringute näol, mil teatud inimgruppe uuritakse rutiinselt mõne aasta tagant juba olemasolevate haiguste avastamiseks, kuid enamasti mitte nende ennetamiseks.

Selliseid haigusi nimetatakse „suurteks haigusteks“: see tähendab näiteks juba moodustunud vähkkasvajat, kui protsess on juba viinud püsiva põletiku- või vähikolde moodustumiseni. Kuid on ka „väikesed haigused“ ehk eelhaigused – seisundid, mis teatud asjaoludel võivad viia tõsiste „suurte haiguste“ väljakujunemiseni. Just sellega peaks meditsiin peamiselt tegelema.

Haiguste kujunemine võtab aastaid, haiguseelne seisund võib kesta mitu aastakümmet: näiteks on teada, et insuliiniresistentsuse esimeste laboratoorsete tunnuste ilmnemisest (insuliinireisstentsus on ainevahetushäire, mille korral süsivesikute liigtarbimise ja muude kahjulike mõjurite toime tagajärjel tekib kogu kehas krooniline põletik, inimene võtab kaalus juurde, tekib diabeet, Alzheimeri tõbi, veresoonkonna haigused jne) võib diabeedi tekkeni kuluda 10-25 aastat! See aga tähendab, et teoreetiliselt on juba 25 aastat enne haiguse väljakujunemist võimalik riskid tuvastada ja haigust ennetada.