JUHTKIRI | Kredexi kadalipp

Tänapäevased elamistingimused on väärtus, millele on õigus igaühel. See on välja öeldud kõrgeimal tasemel ja selleks on eraldatud toetused. Miks siis endiselt on Kredexi toetusele edukas kandideerimine võrdne lotovõiduga?

Kredexiga rohkem kokkupuutunud räägivad sageli protsessiga kaasnevast peavalust. Taotluste esitamine on töö omaette ja mitte just kergete killast: sul peab olema kirjaoskus, mida jagavad juriidikat peensusteni tundvad euroametnikud. Peale selle ülikiire reageerimisvõime. Ja siis uskumatu ettenägemisvõime, et esitatud plaanid saab pool aastat hiljemgi samade hindadega teoks tehtud. Ehituses aga on hinnad teadagi pidevas arengus – ja enamasti ülespoole.

Esmapilgul võiks ju rõõmustada. Nagu Õhtulehtki kirjutab: enamasti on toetusvoorude raha loetud minutitega nobedate näppude voorus kadunud, seekord on aga toetussumma jagatud erinevateks pottideks, et toetust saaksid teiste hulgas need ühistud, mis tavaliselt kipuvad ilma jääma. Kuid kuidas teha nii, et nõrgemad ja varjujäänumad ka toetuseni jõuaksid? Et korda saaksid ka need eluasemed, mis ääremaadel elu kangelaslikult üleval hoiavad? Et nendegi elanike lapsed tunneksid end oma kodus hästi?