KOOLIALGUSE LÕPPEMATU KEELEMÄNG | Oleg Samorodni: vene õpetajatele on antud lisaaega keelenõuete täitmiseks 1993. aastast. Ikka liiga vähe?

Keeleseadus võeti vastu 1989. aasta jaanuaris, veel Eesti NSV-s. Mäletan väga hästi, kui innukalt Nõukogude Liidu säilimist propageerinud Interliikumise ja Töökollektiivide Liidu juhid ning aktivistid selle peale nördisid. Ja ka paljud venekeelsed Eesti elanikud olid selle seaduse pärast alguses mures. Kuid peagi rahunesid kõik maha. Paljude vene keelt kõnelevate inimeste seas valitses seisukoht, et las eestlased võtavad vastu mis tahes seadused, aga me ignoreerime neid ja meiega ei juhtu selle eest midagi. Järgnevad aastakümned näitasid selgelt sellise mõtteviisi õigustust.

1989. aasta juulis kehtestati keeleseaduse alusel ka kooliõpetajate keelenõuded. Nende täitmise tähtajaks määrati 1. veebruar 1993. Selleks ajaks olid aga keelenõuded täitnud vaid need vene koolide õpetajad, kes olid eesti keele juba varem omandanud. Pärast seda algas vene koolide õpetajatele eesti keele nõutava taseme saavutamiseks lõputu lisaaja andmine.

Näib, et täiskasvanud inimesed hakkasid entusiastlikult mingit kummalist mängu mängima. Ühest küljest noogutasid kõik targa näoga usinalt pead, öeldes, et jah, loomulikult on vaja eesti keel ära õppida, sest ilma selleta oma ametitegevuses hakkama ei saa. Samas aga paljud venekeelsed õpetajad oma eesti keele oskuse taseme tõstmisega eriti ei kiirustanud. Selle asemel algas lõputu arutelu mõne eesti keele õppimiseks vajaliku, kuid väga spetsiifilise abivahendi ja juhendi puudumisest.