Surma toonud mootorrattaavariid: „Sageli on õnnetuste taga suur kiirus või valed sõiduvõtted.“

Suve jooksul on surma saanud mitmed mootorratturid. Mis selle taga on?

Juuli lõpus sai Tori vallas surma 64aastane mootorrattur, kui talle auto kõrvaltteelt ette sõitis. Mõni päev hiljem põrutas 23aastane naine Tallinnas Pärnamäe teel mootorrattaga vastu posti ja hukkus. Augusti alguses sai Pirital surma 45aastane mees, kui talle kõrvaltteelt väikebuss ette keeras. Mootorrattaõnnetuste näitajad on siiski võrdlemisi muutumatud – mullu hukkus liikluses kaheksa kuuga viis mootorratturit ja tänavu sama palju.

Liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss ütleb, et paraku on kõik see tavapärane. Igal suvel, kui ilmad on soojad, sagenevad ka õnnetused tsiklitega. „Mida rohkem on kaherattalisi teedel, seda rohkem juhtub paraku nendega ka õnnetusi. Sageli on õnnetuste taga näiteks suur sõidukiirus, valed sõiduvõtted või ootamatu takistus teel. Suure kiiruse puhul pikeneb pidurdusteekond, võimalus märgata ohte ning seeläbi ka ohule reageerimise aeg. Samuti on suurema kiirusega õnnetusse sattumisel vigastused raskemad,“ tõdeb Kirs. Õnnetuste ennetamisel on kõige tähtsam arvestada teeolude, enda oskuste ja mootorratta võimsusega ning valida vastav kiirus. Kirsi sõnul on ohutuse seisukohalt oluline ka mootorratturite kaitsevarustus.