RAAMATUARVUSTUS | „Miks, Mallukas, miks??“ Eesti populaarseima blogija paljastused panevad mõtlema, kuidas selline elu on võimalik

„Ma vabandan kõigi ees, kellele ma selle raamatuga haiget teen.“ Selliste sõnadega alustab blogija Mallukas ehk Mallu Mariann Treimann oma uut raamatut „Salapäevik: kõigile lugemiseks“. Kümme aastat tagasi vabandas sarnaste sõnadega oma tegude eest toonane presidendiproua Evelin Ilves, kes Komeedi katuseterrassil abielunaisena võõrast meest suudles.

Mallukas ei jäta päris kindlasti pea ühtegi inimest oma tegude või tegemata jätmistega külmaks, ole sa tema blogi lugeja või mitte. Internetiavarustes kohtab ohtralt neid, kes temast rääkivate postituste või artiklite all küsivad: „Kes see Mallukas veel on? Miks tema tegemisi kajastatakse?“ Ja olgugi, et inimesed väidavad, et nad Mallukat ei tea või et kedagi ei huvita, mida „see Mullikas“ teeb, klikitakse temaga seotud materjali ohtralt ja viitsitakse isegi kommenteerida. Aga see selleks. Üks on kindel – korda läheb ta inimestele igatahes. Nii pole ka imestada, et oma kõigile lugemiseks mõeldud salapäeviku müüs Mariann eelmüügis kiirelt läbi.

Mina olen Malluka blogi lugeja juba pikki aastaid. Ei mäleta ma, kuidas ja millal täpselt teda jälgima hakkasin, kuid tuleb tunnistada, et julgust on sel naisel küll ja veel. Ja veel rohkemgi. Eestis pole ühtki teist tuntud või tundmatut inimest, kes oma rõõmud, mured, suured tunded, õnnestumised ja räiged möödapanekud sellise avameelsusega avalikkuse ette laotaks. Ja see on äge. Isegi kui teinekord hoiad pead vangutades peast kinni ja mõtled, et no kuidas sa jälle samasse ämbrisse sattusid. Samas rõõmustad iga kord koos temaga, kui mõni asi eriti edukalt läheb.