POLIITIKUD JA SPORT | Märt Roosna: president hoiab end kursis, Helmed kordavad Kremli jutupunkte, peaministrit ei huvita – vähemalt mitte eriti

Eesti olümpiakomitee valib varsti presidenti ja arutatakse, mis suund tuleks valida. Kahjuks paljusid meie poliitikuid sport tegelikult ei köida. Ja see on veel viisakalt öeldud. Tihti räägitakse küll spordist, aga seda üksnes selles võtmes, et kuidagi oma poliitilist agendat kinnistada või kellelegi meeldida. Pariisi olümpia järel pakkusid markantsemaid näiteid peaminister Kristen Michal ning opositsiooni barrikaadidel sissisõda pidavad Mart ja Martin Helme.

Esimene kinnitas autoritaarse Põhja-Korea parimaid ajupesu traditsioone järgides, et olümpia läks hiilgavalt: kõik meie sportlased olid finaalis ja medalid paistsid. Helmed aga peksid lihtsalt segast ja – oh üllatust – nende noodid pärinesid taas samalt laululehelt Kremli seltsimeestega. Tagatipuks viitas Martin Helme, et ühel olümpiasportlasel tulnuks midagi küljest ära lõigata.

Aga alustame kiitustest. President Alar Karis jättis esiotsa mulje, et võrreldes eelkäija Kersti Kaljulaidiga suhtub sporti jahedamalt. Tegelikult on ta näidanud, et peab kehakultuuri edendajatest lugu. President oli abikaasaga Pariisis kohal ega teinud numbrit sellestki, kui avatseremoonial vihma tõttu ligunema pidi. Elas kaasa meie sportlastele, ei pidanud paljuks Eesti fännide ühisistumiselt läbi astuda ning andis meediale intervjuusid. Karis oli olümpia ajal selgelt pildil ja tema huvi tundus siiras. Ka tema postitused sotsiaalmeedias seoses spordiga ei alanud ega lõppenud olümpiaga.