JUHTKIRI | Millal minna pensionile?

Eesti pensionisüsteemis on liiga palju inimese enda huvitundmise taga – nii kirjutas Õhtuleht just mehest, kes ei teadnud, et saab väljateenitud puhkusele soodustingimustel ja varem. Paljudele võib tulla üllatusena seegi, et tegelikult on meil juba olemas süsteem, mis soosib pensioni edasilükkamist. Nii on võimalik oma pensioni suisa 50 protsendi võrra suurendada, kui käid veel viis aastat tööl.

Tegelikult suudavad ju paljud pensioniealised veel tööd teha küll. Paljud mäletavad konjunktuuriinstituudi kauaaegset juhtivteadurit Leev Kuumi, kes 90ndates eluaastates muu hulgas tennistki mängis. 80aastane Reet Linna püsib samuti heas vormis. Omalaadne rekord selles vallas kuulub aga legendaarsele riigiametnikule, 75aastase tööstaažiga Leonid Gordejevile, kes 94aastaselt viiendal katsel majandusajaloo muuseumi teaduri ametikohalt lõpuks pensionile läks. Ta armastas rõhutada: „Mõtle, ma olen vanem kui Rooma paavst!“ Ja kui Johannes Paulus II lõpuks ära suri, siis muheles: „Näe, paavst on läinud, aga mina käin ikka veel tööl!“ Luges, muide, lõpuni ilma prillideta ja õppis 80aastaselt veel arvutiasjandusegi selgeks.

Aga eks see on muidugi õnneasi, kuidas tervis vastu peab või tööd jagub, nii et kindlasti on ka eelpension kellelegi vajalik. Laias laastus on see aga üks väheseid valdkondi, kus riigi ja kodanike huvid viimasel ajal kokku langevad: mida kauem tööl käid, seda parem. Ja mitte ainult riigile, kuigi värske uuringu järgi arvab lausa 70 protsenti küsitletutest, et riik kurnab oma rahvast – endale ikka ka. Mitte ainult raha pärast, tööpsühholoogiaski õpetatakse, et töö annab elule struktuuri, aitab päeva jagada ja hoiab vaimu virge.