TEATRIELAMUS | Estonias esietendus „Carmen“: lavastaja valikud jäävad kohati arusaamatuks, elamus on siiski garanteeritud

Reedel, 27. septembril esietendus Estonia teatris juba üheteistkümnes Bizet’ maailmakuulsa ooperi „Carmen“ lavaversioon. Lavastajaks, dekoratsiooni- ja kostüümikunstnikuks on üks ja seesama mees – Pierre-Emmanuel Rousseau Prantsusmaalt. Solistidena astuvad lavale paljud piiritagused kuulsused ja muidugi kogu Estonia staaride koosseis.

Saan loa enne etenduse algust piiluda lava kulisside taha. Kuigi etendus algab kohe, on lava tühi. Olen väheke segaduses. Kuidas siis nii, kas tõesti ei ainsatki dekoratsiooni? Kuid siis juhitakse minu tähelepanu akside vahel seisvatele tribüünidele. Peagi jõuavad nad lavale ja on lavakujunduslikult väga huvitav leid. Iga asi omal ajal. Lava taga on kitsas. Koridorid on kitsad. Lavakardinate taga on kitsas. Tantsijad jooksevad üle koori varvaste ja koor segab dekoratsioonide liigutamist. Kõiki teatri dekoratsioone hoitakse Suur-Sõjamäe tänaval asuvas laos, vajalik tuuakse päeval õhtuseks etenduseks autoga kohale. Päris vaevaline logistika.

Liigun lavalt edasi ja jõuan meistrikodadesse. Ühes toas istuvad õmblejad, teises kingsepad, kolmandas tekstiilikunstnik jne. Kümmekond õmblejat istub ühes toas ja masinad vurisevad. Alati on vaja midagi kohendada või parandada. Ikka siis, kui on vaja hetke pärast lavale minna, märkab näitleja, et tema lukk ei tule lahti või vastupidi, ei lähe kinni. Siis peavad õmblejad kiirelt tegutsema. Kui avaldan arvamust, et toas on vähe ruumi, kiidavad prouad oma paranenud tingimusi ja soovitavad minna Riia Ooperiteatri töökodasid vaatama. Seal ei pidavad üldse ruumi olema. Kohe hakkas parem. Alati on hea teada, et lätlastel on kehvem.