EGA SEE ETENDUS (VEEL) EI LÕPE? | Mammi vastakad elamused – Liiv ekraanil ja Tammsaare laval

Mammi ei saa kuidagi mööda sellest, et teda häirib see endise nukuteatri nime muutmine. Tal on kahju, et sellega kustutati teatri nimest viide selle asutajale Ferdinand Veikele, kuigi miski siin maailmas pole igavene. Ja kui nukuteater ei tahtnud enam olla NUKU, sest nukkudega seal peaaegu enam ei mängita, kas siis ei oleks saanud valida midagi neutraalsemat, nagu näiteks noorteteater. Aga noorsooteater? Mammi mäletab paraku hästi seda noorsooteatrit, mille 1965. aastal asutas Voldemar Panso.

Ta ei saa sinna midagi parata, aga kui ta kuuleb räägitavat noorsooteatrist, siis hakkab ta kohe mõtlema, et kus on Linda Rummo, Lisl Lindau, Ants ja Olev Eskola ning noored näitlejad lavakunstikateedri teisest lennust, kes on tänaseks samuti juba klassikuteks muutunud, nagu Luule Komissarov, Marje Metsur, Iivi Lepik, Enn Kraam ja Rudolf Allabert.

Mammi saab aru, et nukuteatri seltskond tahaks saada lahti lasteteatri kuvandist ja teha rohkem tõsisemaid, suurtele inimestele suunatud mõtlemapanevamaid tükke. Teisalt jälle on kurb, et lasteetendusi tuleb üle Eesti tikutulega taga ajada. Aga noh, nüüd on, nagu on.