FOTOD | KAS 11 000 PÕTRA ON EESTI PEALE LIIGA PALJU? Sõltub, kes vastab ja kus ta elab

Kui tuul puhub sulle vihmapiisku näkku, aga sa ei tee sellest välja ja püsid liikumatuna, võib põder metsarajal sulle päris lähedale jalutada, sest kuuleb ja haistab ta hästi, silmanägemisega on lood aga, noh, keskpärased. Ühel hetkel ta sind muidugi märkab, ehmatab, ehk isegi ütleb midagi, mis kõlab nagu köhatus – ja litsub siis pikki jalgu loopides oma teed.

Põder on metsaloom. Kui kitsed, rebased ja toonekured toimetavad Eesti agraarmaastikul enesestmõistetavalt nagu kaelkirjakud Navitrolla maalil, siis põtra sa lihtsalt teeäärsel heinamaal üldjuhul ei näe, tuleb autost välja astuda ning võpsiku vahele keerata. Ja ka siin pole kohtumine garanteeritud.

Sest – esiteks – passib metsaloom ikka peale, et ta inimesele otse silma alla ei satuks: kas püsib niisama märkamatult või laseb konkreetselt jalga. Põder on praegu, jahihooajal, veel iseäranis umbusklik ja ettevaatlik, sest ta teab, mis tegi uudishimu kassiga.