Fakt teadust päevas: kui pikk on üks galaktika-aasta?

Vastus: umbes 220 miljonit aastat.

Meie koduplaneet Maa tiirleb ümber Päikese ning täisringi täitumisel saab läbi üks aasta. Päikesesüsteem aga omakorda tiirleb ümber Linnutee galaktika keskme, tehes ühe tiiru umbes 220 miljoni aastaga. See hiiglaslik galaktiline liikumine ei ole igapäevaelus märgatav, kuid see on pidev ja vältimatu. Päikesesüsteem asub meie spiraalgalaktika ühes kõrvalharus, Orioni harus, ja liigub keskmise kiirusega 828 000 km/h. Ühe galaktika-aasta ehk ühe tiiru jooksul ümber Linnutee keskme on Maal toimunud tohutud muutused: viimati jõudis Päikesesüsteem ühte ja samasse punkti, kui Maa peal liikusid ringi alles esimesed dinosaurused.

Eestis leiduvate kivististe vanus aitab mõista ka geoloogilise aja ulatust galaktilises kontekstis. Paljud meie ordoviitsiumi ja siluri ajastu ürgsete loomade kivistised pärinevad umbes 430–470 miljoni aasta tagusest ajast. See tähendab, et siinsetel aladel elanud ürgsed taimed ja loomad olid siin ligikaudu kaks galaktika-aastat tagasi. Sarnaselt saab mõelda meie rändrahnude peale. Rändrahnud on siia eelmise jääaja jooksul uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega. Suur hulk rändrahnudest pärinevad agueooni aegkonnast ning need moodustusid umbes 1,5 miljardit aastat tagasi. Selline vanus tähendab, et meie rändrahnud on keskeltläbi seitse galaktika-aastat vanad.