SILMAKIRJALIKKUS | Ott Kaldma: alkoholi saab iga saja meetri tagant, aga kanepi eest lähed vangi

Kirjutan teemast, mille käsitlemine muus kui hukkamõistvas toonis on olnud tabu – Eesti narkopoliitikast. Minu põhiliseks motivatsiooniks on suur ülekohus ja patroneeriv stiil, millega erinevad enda meelest asjatundjad Eesti repressiivset narkopoliitikat õigustavad. Ma annan endale väga selgelt aru, et minu nägemus võib osutuda hüüdjaks hääleks kõrbes, aga vähemalt üritama peab.

Peamine ajend on mul see, et kahjuks on Eestist saanud lapsehoidjariik, kus mingid politseijuhid ja terviseedendajatest moraalilugejad arvavad heaks inimestele ette kirjutada, kuidas nad elama peavad. Kui meie ühiskond sai juba üle ettekirjutamisest, kes kellega magada võib ja mis soost täiskasvanud teisega abielluda võivad, peaks lahti saama ka patroneerivatest ametnikest ja poliitikutest.

6. juunil 2024 on ajalehes Postimees välja toodud statistika, millest ilmneb, et alkoholisurmade arv ületab suurusjärkude võrra narkosurmasid ja näiteks kanepi üledoosi pole üldse keegi surnud. Ometi on Eesti seadusandlus ja meie kõverpeeglis „komberuum“ sellised, et alkoholi saab linnades sõna otseses mõttes iga saja meetri tagant kas kaasa osta või kohapeal tarbida, aga kõikide teiste uimastite käitlemisel on ette nähtud väga rängad karistused kuni eluaegse vangistuseni välja.