„... nii mina kui ka autojuht said šokist õigel ajal peatatud.“

„Ükskord aitas ära hoida mul läheduses kellegi aknast kukkuv asi auto alla jäämisest, mis äratas mu tähelepanu ning nii mina kui ka autojuht said šokist õigel ajal peatatud.“ Nii kirjeldab üks tudeng oma kodutöös isikliku elu seika. Tehisaru abiga.

Kommenteerides peatselt plaanitavat TI-hüpet ehk tehisintellekti juurutamist koolisüsteemi, esitas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas hiljuti oma selge arusaama valdkonnast: „Me peame usaldama õpetajaid, nad teavad, kuidas õppeprotsess üles ehitada ka siis, kui klassis on sees tehisintellekt või kodus kasutatakse tehisintellekti. Tehisintellekt saab väga palju täna aidata ja olla õpilasele abimeheks-tuutoriks selles protsessis, aga õpilasel peavad vastavad oskused olema ja õpetajal peab olema teadlikkust sellest, kuidas seda õppeprotsessi üles ehitada.“[1]

Samalaadset deklaratiivset hoiakut kohtab UNESCO juhtnöörides tehisintellekti haridusse kaasamise kohta, milles sedastatakse, et igaüks „peab saama tehnoloogilist revolutsiooni kasutada enda hüvanguks“.[2]