KOOLIKIUS JA VERISE NOAGA NAABER: Pärnu agulist pärit Marika Barabanštšikova lapsepõlv polnud kergete killast

„Näitlejaks saamise teadmine tuli otse taevast. Mäletan, et umbes kuueaastasena vaatasin taevas tähti ja korraga teadsin, et minust peab saama näitleja. Ainult ma ei teadnud siis, mida see sõna tähendab. Kui teada sain, siis sain aru, et seda küll ei saa. Pigem mõtlesin siis, et hakkan lasteteatris kostümeerijaks,“ meenutab juba 29 aastat Vanemuise lavalaudadel üles astunud näitleja Marika Barabanštšikova (52).

Pärnu agulis sündinud ja üles kasvanud Marika lapsepõlv polnud võib-olla kõige kergemate killast. Tema lapsesilmad sattusid vaatama tõtt verist nuga käes hoidva mõrtsukaga, algkooliplikana sai ta tunda kiusu perekonnanime tõttu, solvumist seetõttu, et ristituna ei võetud teda oktoobrilapseks, ning ülekohtutunnet päevikusse laotud ühest, sest venekeelsest perekonnast tulnuna ei rääkinud ta perfektset eesti keelt. Ent praegu on Marika nii elu kui teatri suhtes tänulikkus ise: „Sest kus veel nii imelist elu elada saaks kui teatris.“

Teeme kohe alguses sotid selgeks: vastab tõele, et sõbrad kutsuvad sind Barabaniks?