Manona Paris | Mitte geiabielud ei ohusta iivet, vaid arusaam, et isadus on nagu vimpel – ilus vaadata, aga miskit erilist tööd ei vaja, sest selleks on ju ema

Üks mu kunagine hea kolleeg, pühendunud isa, rääkis lookese, kuidas ta sattus kordusõppustel meestega sauna. Üsna pea olla läinud võrdlemiseks – kui palju kellelgil lapsi on. Kolm, vastas mu sõber ilmse uhkustundega. Ent heakskiitev ümin kadus, kui ta täpsustas – ja kõik ühe naisega.

„Huvitav, mis neil viga on? Mis rõõmu saab olla, kui kõik su lapsed on üle maailma laiali ja sa ise tead, et pole suutnud ühegi naisega päriselt perekonda liblikatest kaugemale luua,“ täheldas ta. Ta lisas veel, et laps on elusolend ja eeldab vastutust – mitte ainult emalt, vaid ka isalt! Pereks tuleb kasvada, see võtab aega ja ohverdusi, tuleb aru saada oma partneri vajadustest ning olla talle vääriline tugi ja kaaslane. Just kaaslane. Ent vastu saab midagi väga head: tugevuse.