Seisukoht | Bussis on vahva

Bussisõidu juures on alati rõõmustav, et saab näha inimloomust kõigis selle värvides. Eile hakkasin bussiterminalis bussi peale minema. Seal oli ka üks proua Tusane, kes oli hundikoerana valvel, et esimesena bussi pääseda. Üks teine proua hakkas aga pahaaimamatult ise kõigepealt sinna minema. „Kuhu sa ronid?“ käratas Tusane. „Bussi,“ vastas teine proua tasakesi.

Sellega polnud aga korraloomine lõppenud. Sõidu ajal kaotas üks vahekäigus seisev mees järsu pöörde tõttu viivuks tasakaalu ja läks kuidagi Tusasele vastu. „Kinni hoida ei oska või?“ tänitas Tusane, aga seekord oli tal kõvem vastane. „Ise sa laiutad siin oma peldikupaberiga!“ käratas mees. Tõsi, Tusane istus vahekäigupoolsel istmel, kaheksarulline tualettpaberi komplekt süles, mis ulatus osaliselt vahekäiku. „Loll vanaeit!“ lisas mees mõne aja pärast. Ju jäi tal hingele kripeldama.