Juhtkiri | Jalgpall on elu

Pühapäevase jalgpalli MMi eel on loomulikult kõige olulisem küsimus, kas peale jääb Kylian Mbappe kiirus või Lionel Messi ökonoomne mäng. Messi eelistab ju palliplatsil jalutada, samas kui teised mängijad jooksevad. Loomulikult oskab Messi ka joosta.

Jalgpall on nagu elu. Mõnes meeskonnas jooksevad mängijad ringi nagu segased, aga pall jõuab väravasse harva. Kohati läheb väga puntratantsuks ära. Mõni kombinatsioon on lausa uskumatu. Kuidas lüüa palli oma selja taha ja veel üle oma pea? Kord on mäng nii kiire, et ei jõua jälgida, teinekord nii igav, et pallile vist kasvab sammal selga. Ja mõni mängija jääb lihtsalt silma, nagu ka eelmainitud pallivõlurid. Messi kalkuleeritust ja väljaku nägemise oskust võiks iga inimene endas arendada. Alati pole vaja segaseks joosta, kui on võimalik ka jalutades tulemus ära teha. Samas on teinekord vaja jälle kiirust. See kehtib igas eluvaldkonnas.

Suurturniiri lõpul peab taas nentima, et võitis sport. FIFA on näinud palju vaeva, et rambivalguses oleks just jalgpall, mis on ka igati loomulik. „Võib-olla on igaühel oma probleemid. Nad (fännid) tahavad lihtsalt veeta 90 minutit või 100 minutit või koos penaltitega 120 minutit, ilma et peaksid millelegi muule mõtlema. Lihtsalt nautida hetke ja rõõmu, emotsioone,“ ütles FIFA president Gianni Infantino finaali eel, „Peame andma neile inimestele hetke, kus nad saavad unustada oma probleemid ja nautida jalgpalli. Peale matši saavad kõik oma arvamust avaldada.“ Nii on selle eesmärgi täitmiseks hoitud väljakult hoolega eemal igasugused poliitilised loosungid ja avaldused. Ka on Kataris vaibunud inimõiguste-teemalised arutelud.