JUHTKIRI | Sõnadelt tegudele: kriisiteavitust juba testitakse, aga kas endal on varud ka olemas?

Jumal lasi sadada 40 ööd ja 40 päeva, ütleb üks maailma vanemaid tekste, Moosese raamat. Ajad olid muidugi teised, siis sadas taevast ka kärnkonni ja üldse igasugu asju, kuigi kord olla suurema häda ajal taevast isegi mannat sadanud. Aga üha tihemini sajab korralikult juba ka siinkandis, elame suurte kliimamuutuste ajal - eriolukorra tekkeks pole Kremli sulaste sissetungi enam vajagi.

Nüüd on sellega ka tegelema hakatud, Paides katsetatakse kriisist eelteavitamise süsteemi. Viimati tegeleti selliste asjadega põhjalikumalt nõukogude ajal, siis küll kohe-kohe algava tuumasõja hirmus. Aga vähemalt pidi igaüks teadma, kuhu selle suure paugu korral evakueeruda, varjendid ja mingid varuda neis olid ka. Kui neid poldud muidugi nõukogude aja kommete kohaselt laiali tassitud. Ka nüüd siis on lõpuks üle hulga aja midagi liikuma hakanud. Hurraa, oleme sõnadelt tegudele asumas!

Aga see on vaid asja üks pool, teavituse saabudes võib olla juba hilja poodi joosta. Kas me oleme ikka ka ise kõik teinud, et ellu jääda, kui midagi erilist juhtub? Kas väike raadio, taskulamp ja patareid nende sisse on olemas juhuks, kui elekter pikemalt ära läheb? Kus need on, kas need ootamatult saabunud pimeduses ka üles leiab? Akupank telefonile? Veevarud? Konservid ja kuivained juhuks, kui torm otsustab just kohaliku poe katuse ära viia?