Ivar Põllu Narva-Jõesuusse liikumisest: „Hiiumaa on niikuinii ülerahvastatud ja Tartus on kultuuri liiga palju."

Ajal, mil kultuuripealinnas pole üritustel otsa ega äärt, kolis Tartu Uus Teater mõneks ajaks Ida-Virumaale. Et teha projekti „Hungerburg 2024“. „Hiiumaa on niikuinii ülerahvastatud ja Tartus on kultuuri liiga palju,“ muigab teatri loominguline juht Ivar Põllu. „Narva-Jõesuus on õhku ja ruumi, siia mahub veel. Ja mis peamine – meile endile ka meeldib siin suviti olla.“

Ivar ütleb muigamisi, et kultuuripealinna aastaks tuli Tartu Uus Teater just seepärast Ida-Virumaale, et Eesti kummuli ei läheks. Nüüd ongi nad oma tööde-tegemistega juba mõnda aega Narva-Jõesuus toimetanud ning teinud kuurortpaika oma väikse kultuuripealinna programmi. Viis päeva kestev „Hungerburg 2024“ pole pelk teatrilavastus, kuhu üheks õhtuks kohale purjetada, vaid festival Narva-Jõesuu Mereranna puhkekodus. Teatri, muusika, kino, näituste ja tuuridega.

Esimese Eesti vabariigi ajal näitas viibimine Narva-Jõesuus puhkaja staatust ühiskonnas. Teine hoog tuli nõuka-ajal, kui muukeelsed tööeesrindlased Narva-Jõesuu ummistasid. Tänaseks on kunagine Põhjamaade Riviera, tükkis oma hiigelpika liivarannaga veidi kõrvalejäänud koht. „See on eriline paik,“ tunnistab Põllu. „Ta pole päris kaasajas ja pole ka päris minevikus. Pole päris valmis. Pole päris oma ja pole päris võõras. Väga ilus. Vähe külastatud. Koht, mis tuleb oma südamesse võtta.“