FILMIARVUSTUS | Ilus vale on lihtsam kui alasti tõde. „Ei iial enam“ on lugu pahupidi armastusest ja vabanemisest

Colleen Hooveri raamatu esimene ekraniseering „Ei iial enam“ on parem, kui treiler seda lubab, kuid mitte oluliselt sügavam. Kui Hooveri raamatu suurimaks plussiks on keerulised karakterid, siis Justin Baldoni film teeb kõik tegelased tosin aastat vanemaks, mis annab vajalikku küpsust ning eemaldab ebavajaliku hüsteeria. Tulemuseks on õpetlik uurimus sellest, kuidas me endale partnereid valime ning kuidas lapsepõlvetrauma vangistab meid ka täiskasvanuna.

„Ei iial enam“ jutustab loo traumeeriva lapsepõlve selja taha jätnud Lily Bloomist (Blake Lively), kes alustab Bostonis uut elu ja unistab omaenda lilleäri avamisest. Ta kohtub juhuslikult võluva neurokirurgi Ryle Kincaidiga (Justin Baldoni) ja need kaks armuvad sügavalt. Kuid siis märkab Lily Ryle’is külgi, mis meenutavad ta vanemate toksilist suhet. Lily nooruspõlve armastuse Atlas Corrigani (Brandon Sklenar) ootamatu naasmine lööb ta suhte Ryle’iga sassi ning Lilyl tuleb leida endas jõudu, et langetada tulevikku puudutav võimatu otsus.

Blake Lively rahulik ja tihtipeale üsna graatsiline romantiline draama „Ei iial enam“ jõuab kinoekraanidele kui vastulause tema abikaasa Ryan Reynoldsi ja Marveli hittfilmile „Deadpool & Wolverine“ ning püüab meelitada endale tugevat ja häälekalt fännibaasi, mis vähemalt avanädalavahetusenumbrite järgi tunduvat olevat juba õnnestunud.