OMA ELU OLÜMPIAKANGELANE | Kätlin Konstabel: kuidas leppida olukordadega – ja neis rahulikult tegutseda –, kus pannakse pingeritta?

Ära võta isiklikult – see on fraas, mida sageli kuuleme ja ka ise ütleme. Ütlejana kõlab see nagu maailma parim vaimse tervise soovitus ja kuuljast adressaat võib igatseda, et õpetamise asemel keegi teda lihtsalt mõista püüaks.

Häda on selle levinud fraasiga muidugi äärmustes. Kui igale infokillule reageerida n-ö põlverefleksist tegutsema tormates, ei kuku teod sageli mõistlikud välja. Kui me aga ei lase maailmas toimuvat endale lähedale ja südamesse - kui meile ei lähe miski päriselt korda – siis on sageli tegu õpitud kaitsereaktsiooniga aga samuti kaotame väärtuslikku infot enesereflektsiooniks ja arenguks.

Kui isiklikult võtta spordivõistlusi, no näiteks olümpiat?  Küllap igaüks vaatas hiljuti lõppenud olümpiamänge omal moel. Eesti on väike, nii mõnelgi eestlasel oli meie oma sportlaste seas sugulasi, sõpru, omakandimehi ja -naisi, kellele kaasa elada.