KOOL SUURE ALGUSTÄHEGA | Maire Aunaste: töö selle nimel, et aastate pärast oskaks laps vastata küsimusele, mis on õnn
Nädal enne uue kooliaasta algust olin Mulgimaal Tuhalaanes. Muidugi pakuti kokkutulnutele süüa ja juua. Ratastega toidubussis paistis leti tagant välja ainult uudishimulike silmadega nägu – kaupleja oli nii väike! Kaubelda ta veel ei osanudki, kuulas ostja soovi ainult viisakalt ära ning pakkus jäätisevalikut lausa näha. Selle viimasega oli pisut probleeme, sest pulgajäätiste kast tuli kuidagi letile upitada…
„Nelja-aastane!“ naeratas müüja abiline, st lapse vanaema tunnustavalt ning lasi tütretütrel ostjateriviga edasi suhelda.
„Kas te soovite friikartulitega viinereid ka?“ küsis nelja-aastane Arnell allikavee-selges eesti keeles, mille väljaütlemise kunsti üks osa eestlasi isegi täiskasvanuna millekski ei pea. Sel tüdrukul jääb kooli minekuni veel kolm aastat, aga viisakuses ja sõnaosavuses võiks ta juba täna teisi õpetada.