JUHTKIRI | Eesti lapsed vene omi õpetama? Parem mitte, õpetaja peab olema ikka see, kes on klassi ees

Iga uus asi on hirmus, isegi kui tee selleni on kestnud 32 aastat. Läbinisti eestikeelne kool on jätkuvalt nagu kuum kartul, millest realistlike ja toimivate lahendite ees silmi sulgedes nii- ja naapidi hirmujutte rääkida. Kannatavad – nagu ikka täiskasvanute põikpäisuse korral – lapsed, kes võivad selle tõttu saada halvema hariduse.

Esiteks koolireformi vastaste üks peamisi argumente - kas teie olete valmis saatma oma last Lasnamäe venelaste keskele õppima? Muidugi on absurdne, kui eesti laps peaks minema kooli teise linnaossa venekeelsesse keskkonda, näiteks Tallinnas peakski olema ikka nii, et kool on igal juhul elukohajärgne. Kuid ka Lasnamäe ja Venemaa ei tohiks olla meie kaunis Eesti vabariigis sünonüümid mentaalsest rännakust kuskile kremlimeelsete enklaavi.

Me ei rohi nii kergesti osa oma linnast ja maast ära anda. Mis juhtub siis, kui integratsioonile käega lüüa, mäletame väga hästi aasta 2007. aasta kevadest, mil Venemaa poolt tulev ässitus lubas segaduses olijatel ja lihtsalt rahvustundeta pättidel terve Tallinna ja osa teisigi suuremaid linnu segi peksta.