KAS VÄGISTAJAD PÄÄSEVAD LIIGA KERGELT? Seksuaalvägivalla ekspert: „Ma tean nii palju ohvreid, aga mitte ühtegi vägistajat. Mitte ühtegi!“

Eksperdid vaatavad tõtt paradoksiga: kui ka vägistamisohver on piisavalt vapper, et politseisse pöörduda, ei pruugi uurijatel ja prokuröridel omakorda olla piisavalt julgust, et ka vähema kui ideaalse tõenditepakiga kohtusse minna. Ehkki just seda oleks praktika muutmiseks vaja. „Kui ma hakkasin aru saama, mis ohvritega toimub, elasin üle päris raske hetke. Kaotasin usu Eesti riiki. Aga ma ei taha seda. Ma tahan uskuda ja usaldada, et meie riigis saab iga seksuaalvägivalla üleelanu õiglast abi,“ lausub seksuaalvägivalla ohvritega tegelev spetsialist.

Vaid vähestel ohvritel on tõendid politseile kandikul ette näidata. Samal ajal jääb seksuaalvägivalla ohvritega tegelevatele spetsialistidele mulje, et just seda politseiuurijad ootavad. „Eestis on ohvrikeskne menetlus mõtestamata,“ teatab kogenud naistearst Made Laanpere, kes on seksuaalvägivalla ohvrite eest seismise oma südameasjaks teinud.

2016. aastal lõi Laanpere koos kolleeg Kai Pardiga sotsiaalministeeriumi toetusel seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (SAK). Praeguseks töötavad need nelja suure haigla juures: Tartu ülikooli kliinikumis, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Pärnu haiglas ja Ida-Viru keskhaiglas.