Mihhail Gerts: „Tahaksin mõelda, et me ei lähe seda teed, et kasutame muusikat sõja kontekstis ära.“

Aigi Viira, 8. oktoober 2022

„Eks tuleb rinnaga kaitsta oma last, oma ideed,“ muigab dirigent Mihhail Gerts, kes, vähe sellest, et on festivali TubIN kunstiline juht, on kõigil neljal festivalipäeval ise laval. Dirigendina, pianistina, kõnelejana. „Mina olen TubINa ideedes veendunud ja valmis inimesi veenma. Selles, et helilooja Eduard Tubina muusika on väärt kuulamist, ja selles, et see muusika võiks olla miski, mis on samasugune iseenesestmõistetav osa meie kultuurist nagu Tammsaare „Tõde ja õigus“. Nii Tubina muusika kui ka Tammsaare romaanisari on eestlaste tüvitekstid.“

Sellesama festivali pärast ei anna ta endale armu: kihutab Saksamaa ja Eesti vahet. Töötab hommikust ööni. Möönab, et Tubina muusika on keeruline. Et see muusika on eelkõige muusikuile tõsine väljakutse. Just seetõttu, et Tubin on heliloojana malemängija: „Tal ei ole kunagi ainult üks käik. Ühe käigu taga on mitu käiku mõttes ja sel viisil komponeerib ta kõik oma sümfooniad. Seda on jälgida väga põnev. Tubina tasemel on 20. sajandi maailma muusikas loodud väga vähe teoseid.“

Artikli täismahus lugemiseks vajuta:
Proovi Digilehte
1 €/kuu
Oled juba lugeja?