SUURKUJU ENDA TEADMATA: Henrietta Lacks päästis maailma lastehalvatusest

Emakakaelavähki surnud 31aastane viie lapse ema Henrietta Lacks maeti kui kerjus tähistamata hauda. Ent enne seda olid meedikud temalt salamisi võtnud rakke, mis rabasid oma väsimatu paljunemisjõuga. Henrietta järeltulijad said alles aastakümneid hiljem teada, et nende ema on mänginud ülitähtsat rolli lastehalvatuse vaktsiini väljatöötamisel, aidsi- ja geeniuuringutes ning arvukates teaduslikes läbimurretes. Ja et Henriettalt pärit rakkude abil on teenitud üüratuid summasid.

Henrietta Lacksi kasvajarakkudest eraldatud rakuliinile – kõigi aegade esimesele surematule inimrakuliinile – pandi nimeks HeLa. Neid rakke kasutatakse tänini tuhandetes laborites mürkainete, ravimite, hormoonide ja viiruste mõju uurimiseks vähirakkudel. Noorelt surnud naine, kes ei pääsenud elu jooksul Baltimore'ist kaugemale, on oma rakkude kujul jõudnud üle kogu maailma ning mänginud otsustavat rolli nii lastehalvatuse kui ka Covid-19 vaktsiinide väljatöötamisel. Teadlaste andmeil on HeLa rakke nüüdseks toodetud üle 50 miljoni tonni!

Henrietta Lacks sündis 1. augustil 1920 Loretta Pleasanti nime all Virginia osariigis. Tema järeltulijad ei tea, millal Lorettast Henrietta sai, kuid teda kutsuti Hennieks. Tüdruku ema suri kümnendat last sünnitades, kui Hennie oli neljane. Isa ei tulnud oma hiigelperega toime ja kolis Cloveri linna, kus tema võsukesed jagati sugulaste vahel. Henrietta sattus emaisa Tommy Lacksi kahekorruselisse puuhütti, kus kunagi olid elanud orjad. Istandus oli kuulunud tüdruku valgenahalisele vaarisale. Hennie pidi tuba jagama üheksa-aastase tädipoja David „Day“ Lacksiga, kellest sai tema tulevane mees.