OHTLIK SEENERULETT | Oska eristada sarnased mürkseeni ja hõrgutisi. Botaanik Loore Ehrlich näitab, kuidas

Seenelkäigule järgneva gastronoomilise ettevõtmise õnnestumiseks peab iga korvi pandud kübarakandja olema söögikõlbulik. Paraku ei sünni kaugeltki kõiki seeni potti või pannile panna, ent oskust teha vahet – sobilik või mitte – ei ole kuigi lihtne omandada, kirjutab Eesti loodusmuuseumi vanemkuraator, botaanik Loore Ehrlich.

Seentelgi on perekonnas oma „mustad lambad“ – lähedalt sugulaste ning välimuselt sarnaste liikide seas on läbisegi söögi- ja mürkseened. Ühtegi ühtset tunnust, mis neid eristaks, aga ei ole. Seene lõhn, maitse või ussitamine söödavuse kohta vihjeid ei anna. Ka surmavalt mürgised liigid ei teavita ohust vastiku haisu ega kibeda maitsega ning nende vältimiseks ei tööta ka põhimõte, et kui kõlbab ussile, siis kõlbab ka mulle. Inimesele mürgine seen on tigudele ja seeneussidele – seentes arenevatele putukavastsetele – toiduks igati sobiv.

Kogenud korilane peaks enne metsa minekut ühejalgsete tuttavate nimed-näod üle kontrollima ja veenduma oma seeneteadmiste paikapidavuses. Algajal seenelisel tasub seenetarkuste õppimist alustada kergesti äratuntavate, vähe varieeruvate tunnustega liikidest.