JUHTKIRI | Meie tuumapomm

Rahvusvaheline õigus väikese riigi tuumarelv, on kunagi öelnud president Lennart Meri. Regulatsioonid ja kokkulepped on Eestile veidigi garantiiks, et mitte jääda uuesti suurriikide poliitmängudes peenraha ossa, nagu juhtus aastal 1939, kui Venemaa ja Saksamaa osa Euroopast omavahel ära jagasid.

Eesti on korralikult minevikust õppust võtnud. Alates iseseisvuse taastamisest aastal 1991 oleme liikunud kindlalt sel teel, et keegi ka päriselt appi tuleks. Oleme juba kord 85 aastat tagasi tundnud, mida tähendab oodata valget laeva, mida ei saabugi.

Brittide kunagise peaministri Neville Chamberlaini kurikuulus tsitaat aastast 1938: „See on tüli kaugel maal ja inimeste vahel, kellest me ei tea midagi,“ tänapäeval õnneks enam ei kehti. Sest nagu ka Suurbritannia pidi teises maailmsõjas valusalt kogema, on konfliktil komme kasvada nagu superpärmil aretatud eriti jäledal bakteril. Seetõttu on kasulik konfliktid iga hinna eest ära hoida. Kuigi vahel on see enam kui keeruline ja isegi võimatu, nagu näitab praegu Ukrainas kolmandat aastat kestev täiemõõduline sõda või jätkuv mõttetult verine konflikt Palestiinas.