JUHTKIRI | Valitsuse majanduspoliitika surnud ring

Enne teist ilmasõda oli Eestis käibel nali: küsib kindral noorsõdurilt, kas ta saab kõhu ikka täis. See vastu – muidugi, jääb ülegi Ja mis ülejäägist saab? Ära söön, jääb puudugi!

Paraku on meil majanduses üsna samalaadne seis. Olukord on endiselt veider – valitsuse suvises majandusprognoosis lubatakse juba aasta lõpuks tõusu, majandusanalüütikud aga ennustavad, et ajad on endiselt ärevad ning maksutõusud võivad kasvu ära süüa. Kindel on vaid üks – lähiajal läheb kogu elu kallimaks.

Kuna majandustõusu ennast pole juba kaks aastat olnud, ei piisa enam selle va tabamatu ime saabumise lubamisest. Meil peaks praegu olema kirjade järgi valitsus, kes peab tähtsaimaks majanduslikku edu. Kus see on? Kui Kaja Kallas põhjendas selle puudumist eelmiste valitsejate tegevusega (enda juhitud erakonna osaluse vaikis ta küll seejuures maha), siis mis nüüd põhjuseks on? Tõesti, Kristen Michal alles alustas peaministrina, kuid täpselt samade liitlastega ja üsna sarnaste jutupunktidega – kärpida tuleb kõvasti, kõik peavad tegema raskeid otsuseid. Rahandusminister Jürgen Ligi meelest ei peaks rahvas üldse uurima, kuhu maksuraha läheb. Peaasi, et me ei ületa riigieelarve defitsiidi maagilist kolme protsendi piiri.