VILLU VAATLUSED | P… kaudu pähe pekstud vabadus võib valusaks osutuda. Eriti, kui puudub huumorimeel

Villu Kangur, luuletaja ja stsenarist, 28. september 2024

Võtsin suveks oma Muhu-vaatlustega Õhtulehes aja maha. Mitte, et vahepeal poleks midagi juhtunud, aga lubasin saarlastele, et muljetan suisel aal kodurahvaga koa. See oli mul auasi. Ennast korrata ma väga ei tahaks. Nüüd aga tundub, et on taas käes tubaste tööde aeg.

Suurim kohalik uudis on muidugi see, et Väinatammilt läks lõpuks ometi see kuramuse linnutapugiljotiin igavikku. Nii palju suleliste laipu pole ma tõesõna ühes kohas korraga näinud! Elektriliinid ja -postid on nüüdseks jäädavalt kadunud. Kulus ikka väga kaua, et Eleringil (või selle eelkäijatel) mõistus pähe tuleks. Mast nr 22 jäi aga alles. Sinna tuleb loodetavasti linnuvaatlustorn ja selle lähedusse nende vaatlusrada. Müts maha asja eestvedaja Heiki Hanso ees! Pean pöialt, et ta ulmeplaanid kõik teostuksid.

Isiklikus plaanis aga… Tundub, et äädikakärbeste invasioon jäi sel aastal vähemalt Lalli külas ära. Polnudki vaja segada neile seda magusat keemiasuppi, mille üks põhikoostisosi on nõudepesuvahend. Ega ma pabistagi, et seda mul üle jääb. Pesumasin on mul ammu tuksis ja nõudepesumasin ka poolpidune. Oma alukad saan ju naisega ka korraks pealinna saata ning tulevad tagasi isegi triigituna.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?