Mihkel Kärmas: tapmisähvardusi enam ei tehta. Meie elu teevad keeruliseks hoopis hästilõhnastatud, üle kahesaja euro tunnis küsivad advokaadid

„Me elame väga keerulisel ajal ja ma väidan, et inimestel on praegu rohkem muresid kui veel mõni aasta tagasi. See omakorda tähendab, et meil on lugudest päris korralik järjekord ja pigem on probleem, kuidas need lood targalt ära mahutada, et nad ei hakkaks üksteist sööma ja ei läheks hapuks kätte,“ räägib „Pealtnägija“ saatejuht Mihkel Kärmas. Saate veerandsajandal sünnipäeval arutab ta, mis on selle ajaga saatetegemise juures ja Eesti elus tervikuna muutunud.

29. septembril 25 aastat tagasi oli „Pealtnägija“ esmaeeter.

Aga saate sünniloost rääkides tuleb minna tagasi veel varasemasse aega. „1996. aastal tekkis kellelgi idee panna kokku ETV teletegemise kogemus ja Eesti Ekspressi moodsa ajakirjanduse tegemise oskus,“ meenutab saatejuht Mihkel Kärmas, kuidas meelelahutuslik-informatiivse telemagasini vorm ekraanile jõudis. Saate pealkiri oli „Õhtune ekspress“ ja see oli eetris reede õhtuti. „Televisiooni poolt kureeris saadet Vahur Kersna ja Eesti Ekspressi ajakirjanikud käisid külakorda lugusid tegemas. Mina olin üks nendest,“ räägib Kärmas. „Mõned hooajad seda „Õhtust ekspressi“ oli. Aga siis tekkis Vahuril mõte teha saade, mille nimeks sai hiljem „Pealtnägija“. Ühel päeval helistas mulle režissöör Maire Radsin, ka legend, ja teatas, et Vahuril on selline idee, kas ma ei tahaks tulla kaasa tegema. Aisapaariks.“