Fakt teadust päevas: miks eestlased teisi inimesi vähe usaldavad?
Vastus: eestlased usaldavad teisi inimesi ja me oleme üldistatud usalduse näitajate poolest tihedasti Põhjala riikide kannul ning ühtlasi maailma absoluutses tipus.
Usaldus teiste inimeste vastu jaguneb partikulaarseks ja üldistatuks. Partikulaarset usaldust tunneme konkreetsete inimeste suhtes, kelle varasema käitumise põhjal on meil kujunenud arusaam, kas teda saab usaldada või mitte. Nii näiteks võib juhtuda, et kui külamees Väino oma naabrimees Vellolt laenatud tööriistu korduvalt tagasi ei vii, kujuneb Vellol veendumus, et Väino on ebausaldusväärne tüüp, kelle kätte ei või oma mootorsaagi usaldada.
Üldistatud usaldus seevastu ei ole seotud ühegi konkreetse isiku ja tema varasema käitumisega, vaid tegemist on usuga sellesse, et valdavalt käituvad teised inimesed meiega ausalt ja heatahtlikult või vähemalt ei ürita meil pidevalt nahka üle kõrvade tõmmata. Sellise usalduse väljendust näeme näiteks siis, kui Väino suhtes usaldamatu Vello jätab oma päevase maasikasaagi järelevalveta maantee äärde lauakesele koos sildiga, et võetud maasikakoguse eest tuleb raha jätta juuresolevasse karpi. Muidugi ei teki ka üldistatud usaldus päris tühja koha pealt, vaid põhineb siinse näite puhul Vello ja teiste temasarnaste aiasaaduste müüjate kogemusel, et rahaahned maasikasõbrad, kes maanteeservalt koos maasikate ja kogunenud müügituluga nelja tuule poole kaovad, moodustavad möödasõitjatest kaduvväikese osa.