Fakt teadust päevas: kas platseebod töötavad?

Vastus: platseeboefekt pole pelgalt psühholoogiline nähtus, vaid kaasab meie aju biokeemilisi protsesse.

Platseeboefekt on fenomen, kus inimene tunneb ennast paremini lihtsalt seetõttu, et usub, et teda on ravitud, kuigi tegelikult ei ole ta saanud ühtegi toimeainet sisaldavat ravimit. Näiteks võib lihtne suhkrutablett vähendada valu, kuigi inimene arvab, et on saanud tõhusat valuvaigistit. Kuid kuidas see võimalik on? Kas platseeboefekt on pelgalt müüt, meie kujutlusvõime vili või peitub selle taga midagi enamat?

Teadlased on juba pikalt uurinud platseeboefekti toimemehhanisme. Loomkatsetest on selgunud, et platseeboefekti ajal aktiveeruvad ajupiirkonnad, mis on seotud valule reageerimise ja keha enda valu vaigistavate mehhanismidega. Näiteks on hiljuti avastatud, et väikeaju ja ajutüvi, mida pole varem otseselt valu tajumisega seostatud, mängivad platseeboefektis olulist rolli. Platseeboefekti üks oluline osa on inimese ootused. Kui keegi usub, et ta saab ravi, võib aju aktiveerida looduslikud valuvaigistid, mida nimetatakse endogeenseteks opioidideks. Need kehas toodetud ühendid toimivad sarnaselt tugevate valuvaigistitega ja aitavad valu vähendada. See tähendab, et isegi ilma tegeliku ravita võib aju käivitada protsessid, mis muudavad inimese enesetunde paremaks.