RAAMATUARVUSTUS | Kuidas hoida ja arendada head suhet ning millest (ja kellest) kaarega mööda käia?
Milline on õnnelik paarisuhe? Sellele küsimusele on ilmselt nii palju erinevaid vastuseid, kui maailmas on paare. Kuidas aga saada teada, kas sinu suhe on mingite kriteeriumite järgi õnnelik või õppida, kuidas suhtes parem partner olla? Enam pole vaja niisuguse küsimusega pead vaevata, sest Heiki Kohal on raamatus „Aitab draamast!“ selle kõik kenasti kirja pannud.
Heiki on hariduselt füsioterapeut ja kuigi ta enam ei praktiseeri, andis kunagine eriala talle enda sõnul oskuse analüüsida teadustekste ning edastada keerulisi mõtteid võimalikult lihtsalt. Praegu on ta väga heas suhtes olev abielumees, kuid tunnistab – ja toob raamatus ka värvikaid näiteid –, et on minevikus suutnud oma elu keeruliseks elada ja kolistada läbi hulga rohkem ämbreid, kui ta oleks tahtnud. „Kontrasti nägemine oleviku ja mineviku vahel ning mõistmine, kui palju halb suhe inimest hävitab ja ka elu muudes domeenides pidurdab… ja kui palju üks tõeliselt hea suhe teda seevastu tiivustab, tugevdab ja elus edasi aitab, panidki mind mainitud raamatut kirjutama. Sest mulle tundus, et sellist – heas kohas oleva analüütilise inimese perspektiivist kirjutatud – teost on väga vaja. Eriti selle valguses, et enamasti võtavad neil teemadel sõna inimesed, kes ise ei tundu tegelikult päris tervenenud. Samuti ka selle valguses, et rohkete kogemusjutustuste ja muu sellise kõrval puudus turul seni raamat, milles lihtsas keeles seotaks elulise külge ka tõenduspõhisus,“ ütleb ta ise.
Ma ei ole mingi eriline eneseabiraamatute fänn. Mitte et ma neid muidugi ka liiga palju lugenud oleks, kuid need, mis kätte on sattunud, pole just eriliselt köitnud ja on üsna kiirelt kapile tolmu koguma jäänud. Puhtalt seetõttu, et ma tahan lugeda kogemusi inimeste endi eludest, inimlikke näiteid ja tundeid, mitte kuiva teadusteksti sellest, kuidas mingis olukorras käituda. Kuigi raamatus „Aitab draamast!“ on samuti kasutatud kümneid uuringuid, on autor näidetena toonud juhtumeid nii enda kui ka oma lähedaste ja tuttavate eludest.