MAA JUURED | Georg Malvius: kuidas seletada kuueaastasele koduplaneedi päritolu

On värskendav olla kuueaastase poisi lapsehoidja ja vastata tema lõpututele küsimustele. Pakkusin välja, et ta võiks vaadata lastesaadet, kuid minu üllatuseks tahtis ta hoopis küsimusi esitada! Kui tema vanemad koju jõudsid, olin surmväsinud, kuid õnnelik. Üks tema küsimusi oli: „Kuidas Maa tekkis?“ Vastasin lühidalt, kuid koju jõudes ei saanud und ja hakkasin infot juurde otsima.

Olen teadmishimuline, kuid kooliaegsed teadmised on paraku aastatega kustunud. Nii tore oli lapse küsimustele vastates näha, kuidas tema silmad kuulates särama lõid. Kuid mõistsin, et pean Maa päritolu kohta rohkem teada saama, ja valisin lummava mütoloogia. Paljud müüdid ja legendid üle maailma pärit kultuuridest pakuvad iselaadi seletusi, kuidas maailm loodi.

Hiina mütoloogia järgi algas universum kosmilise munaga, mis sisaldas kõike kaootilises seisundis. 18 000 aasta möödudes ilmus munast hiiglane Pangu. Raskemad osad moodustasid Maa ja kergemad taeva. Tema kehast moodustusid maailma elemendid: silmadest said päike ja kuu, hingeõhust tuul, verest jõed ning kehast mäed.

Maoori mütoloogia kohaselt algas maailm pimedusest. Taevaisa Ranginui ja maaema Papatuanuku olid kõvasti teineteise embuses. Nende lapsed, kes tundsid end lõksus olevana, otsustasid nad lahku ajada. Lõpuks õnnestus metsajumal Tanel isa üles lükata – nii tekkis taevas ja maailma pääses valgus. See eraldamine tõi Maale ja taevasse elu.

Judeokristlikus saamisloos lõi Jumal maailma kuue päevaga, nagu kirjeldatakse Esimeses Moosese raamatus. Päev-päevalt lõi ta universumi eri osad: valguse, taeva, maa, taimed, taevakehad, loomad ning lõpuks inimesed. Jumala palge järgi loodud inimestele anti ülemvõim Maa üle.

Need lood peegeldavad inimkonna vajadust leida mõista elu ja oma kohta kosmoses.
Mäletan, et lugesin aastaid tagasi Bill Brysoni raamatut „Kõiksuse lühiajalugu“. See populaarteaduslik teos käsitleb humoorikal ja lobedal toonil selliseid teemasid, nagu Maa tekkimine ja elu areng.