Fakt teadust päevas: kas haridustase on pärilik?

Mai Beilmann, Eesti noorte teaduste akadeemia liige, 7. detsember 2024

Vastus: millegi kohta, mis ei ole otseselt pärilik ega pärandatav, pärandub haridustase pereliinis märkimisväärse järjekindlusega.

Sel aastal jõudis PISA uuringu tulemustel põhinev teadmine, et Eesti koolides toimub hariduslik kihistumine ning koolis jõuavad paremini edasi just jõukamatest peredest pärit õpilased, nii mitmesse murelikku arvamusartiklisse kui ka presidendi vabariigi aastapäeva kõnesse. Hariduslik kihistumine ei tekkinud muidugi tänavu, vaid on olnud olemas nii kaua, kui haridust on antud. Sotsioloogid on sotsiaalse positsiooni taastootmist ja haridustaseme „pärandumist“ uurinud aastakümneid ning neist uuringuist teame, et kui mujal maailmas võimaldab lapse haridustaset päris täpselt ennustada isa haridustase, siis Eestis ennustab lapse haridustaset paremini ema haridustase.

Hariduse põlvkondlik taastootmine ei piirdu aga ainult vanemate mõjuga nende lastele. Tallinna Ülikooli sotsioloogid on sotsiaalset mobiilsust ja sotsiaalse positsiooni põlvkondlikku taastootmist põhjalikult uurinud ning leidnud, et lapse haridusteed ei mõjuta mitte üksnes vanema haridustase, vaid lapselapse haridustaset võimaldab prognoosida isegi vanavanema haridustase. Akadeemik Ellu Saare eestvedamisel tehtud uuringust selgus, et vanaisadel, kes kuulusid Eesti Vabariigi algusaastatel kõrgemasse sotsiaalsesse klassi ning kes seetõttu Siberisse küüditati, on Nõukogude repressioonide kiuste kõrgemalt haritud lapselapsed.

Edasi lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?