Kas mootorisport on eestlastesse suisa geneetiliselt sisse kodeeritud? „Kui tahtsid olla maailma parim, pidid suutma ka kodus võita. See oli vahel keerulisemgi.“

Paul Aroni jõudmine vormel 1 sarja lävepakule näib olevat järjekordseks kinnituseks hüpoteesile, et mootorisport ja põrisevate masinatega edukalt võidu kihutamine on eestlastesse suisa geneetiliselt sisse kodeeritud. Sest kuidas teisi selgitada seda, et veemotoga alustades ja autoralliga lõpetades on meil viimastel kümnenditel esile kerkinud terve plejaad motosportlasi, kes on suutnud end kehtestada ka maailma teravamais tipus – kirsiks tordil mõistagi Ott Tänaku viie aasta tagune WRC MM-tiitel.

Et uurida sissejuhatuses osutatud hüpoteesi paikapidavust, kutsusime kokku nii-öelda virtuaalse ümarlaua mootorisportlastest, kes on ka ise suuri kiirusi arendavaid masinaid taltsutanud. Kas eestlaste edu taga mootorite maailmas on tõepoolest geneetilised nüansid nagu põhjamaine loomus, tänu millele suudavad meie piloodid säilitada sisemise rahu ka kõige ekstreemsemates oludes kurve läbides või sirgetel gaasi põhja surudes, või on kõige taga ikkagi visa töö ja tõsine pühendumine? Sõna ütlesid sekka veemoto seitsmekordne maailmameister Rasmus Haugasmägi (31), motokrossi MX1 klassis kolm MM-etappi võitnud Tanel Leok (39), vormeliradadel kuuma andunud Sten Pentus (43) ning rohkem kui kahekümnel autoralli MM-etapil osalenud Egon Kaur (37).

Rasmus Haugasmägi: eestlaste tõestamisvajadus on suurem