Teadustöö tõestas: näitlejad tahavad esineda ja raamatupidajad ei vaja loomingulisi väljakutseid

„Oo Romeo, miks oled Romeo?

Sa salga isa, keeldu oma nimest,

või kui ei taha, vannu mulle armu,

ja Capulettiks kauem ma ei jää!“

Kas te suudate kujutada ette, et ütlete neid sõnu teatrilaval, tuhande inimese ees? Ja veel nii, et publik ei kahtle sekundikski: verinoor piiga on armunud, nagu suudab seda üksnes verinoor piiga? Saaksite hakkama? Teadlased on jõudnud järeldusele, et sel juhul on teis näitlejaverd!

„Kõige rohkem üllataski, kui hästi stereotüübid paika peavad. Mõnes mõttes oli see ootuspärane, aga ikkagi üllatav ka,“ tõdeb Tartu ülikooli doktorant Kätlin Anni, kes uuris eri erialadel töötavate inimeste isiksusejooni. Muu hulgas selguski, et kunstnikud, näitlejad ja muusikud usuvad, et kunst on oluline ning neile on tähtis ses valdkonnas kaasa lüüa. Kõige vähem, muide, vajasid enda hinnangul loomingulist väljendust aga raamatupidajad.

Muidugi on ka raamatupidajate hulgas poeete ja portselanimaalijaid ning mõnelegi muusikule või näitlejale on lavaleminek eneseületus – aga ta läheb ikka, sest teisiti ei saa. Keskmiselt vastavad aga stereotüüpsed ettekujutused ühe või teise elukutse pidajast tõele. Mida uut see uuring siis maailmale ütleb?